Asko Tai reisi blogi

piiiiks.
hommik. mõttetu. no mõttetu on nende aasia naistega pidutseda. õigemini, mõttetu on juua õlut, lasta end lõdvaks. sest, raisk, sa lähed magama kell 2 ja kell 6.30 hakkab siin selline pesula pihta, et seda on kuulda tõenäoliselt poole Himaalajani. kuna “vannituba”, ei saa seda sõna kasutada ilma jutumärkideta, tähendab seda kükitamise potti, kahte kraani seinal ja kahte tünni nende all, milles ujuvad kopsikud, siis tähendab pesemine parajat pladistamist. ja nad on kõik järjekorras. üritad esimest kahte ignoreerida ja silmi kinni hoidaa, aga siis saad aru, et see on lootusetu, sest kohe hakkavad nad süüa tahtma. nuudleid. nojah. ja siin ma nüüd siis olen. tige, unine, klapid peas. ja nuudlid keevad. kui ma täna ööseks peaksin chiang Maisse jääma ja kui me läheme õhtul linna peale, võivad nemad minu paerast kasvõi kuu peale magama kebida, mina lähen hotelli. kui vähegi raatsin. imelik. kell on u 8, aga ma pole
ikka veel otsustanud, kas jään veel üheks päevaks siia turistitsema ja raha raiskama või kebin Pun Puni vaikusesse ja kuuma, liikumatusse rahusse. otsustamiseks on aega kella 12 ni.

—
õhtul:

pärast tundidepikkust otsimist leidsime ühe väga mõnna võõrastemaja. asja teeb lahedaks see, et maja all on suur kohvik ja kuna see on rahvast täis, võib see olla hea koht. seega saab õhtul vabalt õlut libistada ja siis oma tuppa magama kobida. enne ma praalisin, et jään siia ainult juhul kui saan oma toa hotellis. ja siin ma nüüd olen. omaette vaikne tuba, tiivik möllab pea kohal, ma loodan, et ta alla ei kuku. ja ma maksin selle koha eest 60 krooni! krt, meil läks eile transpordi peale rohkem raha. Koha nimi on Daret ja see asub üsna südalinnas. see rajoon on ümbritsetud raamtupoodidega. ja netikohvik oli samas nurga taga. seega kõik mu lemmikud tsivilisatsiooni hüved on paari minuti jalutamise kaugusel. õllekas, raamtupoed, internett. ma olen vist eluga rahul.

homme tagasi Pun puni.