Asko Tai reisi blogi

Sillu palus rääkida, kui palju siin lapsi on, siin siis jutt sellest.

Olen maininud juttude keskel Tahni, kes on Peggy ja Jo poeg. Ta on 1,5 a vana ja hüperenergiline. põhiliselt tegeleb siin praegu tema kanseldamisega Peggy, aga kui me käisime näiteks raamatukogu ehitamas, majandas Jo poisiga ja Peggy ajas naistekaitse asja. ja loomulikult on Tahni hooldamisse kaasatud terve kollektiiv. s.t. söögipauside ajal käib laua taga paras möll. täna tuli Stephan metsast ja tal oli seljas raam, seljakoti moodi asi, milles Tahn magusasti tukkus. Peale Tahni on siin veel kaks plikat, u 5 kuused. üks neist (Phing) on nii paks, et selja tagant võib põskesid näha, aga muidu on ta lahe. naertab kogu aeg. nad moodustavad teisega plikaga laheda ansambli, sest too teine on üsna krimpsus näoga. see on vist lihtsalt näojoontest, aga ta tundub kogu aeg mossitavat. lapsed suhtlevad üsna vabalt kõigiga. kui kusagil on väljasõidud, siis võetakse beebid kaasa, pannakse matile ja nad tegelevad oma asjadega. milleks on tihtipeale vanemate terroriseerimine.
Phingi ema Kae on siia sattunud Ashrami kaudu. ta töötas seal, aga ei saanud eriti hästi inimestega läbi. kui ta jäi rasedaks, otsis ta kohta, kus olla. ja leidis selle Pun Punist. praegu ta lihtsalt elab siin. ja ei ole teinud plaane edasiseks eluks. Jo jutu järgi on ta sihuke “rebel” naine, kes ei sulandu hästi süsteemi, eriti kui see on lollakas, nagu meie mainstream maailm on. siin on ta väga lahe. ta tegi veepudelile paela, et ei peaks seda näppude vahel hoidma, ei tea, kas ta ahvis selle idee minu pealt… ja ta andis ka mulle ühe ilusa punase riba, batikatehnikaga kaunistatud. ükspäev võttis Kae oma beebi, toppis ta põue, istus võrri selga ja sõitis minema. sihukest pilti eestis ei näe. see naine on üldse kange mutt, kahjuks ei räägi ta eriti hästi inglise keelt.

Teise lapse nimi on Chanchao. tema vanemad elasid linnas, isal Notil oli probleeme alkoholiga ja vist ka uimastitega (on kokkulepe, et Pun Punis avalikes kohtades alkohoili ei tarbita, et mitte segada Noti) Joga tutvusid nad esimesel savimaja ehitamise workshopil. ja sellest ajast saadik on nad palju koos ökoehitusega tegelenud. kui Jo hakaks Pun Puni rajama, siis Not ühines, sest tahtis ka “normaalse” elu küüsist pääseda. Siin ta ehitab maju, vahepeal käib kusagil ära, teeb mõne koolituse ja tuleb tagasi. naine Unchalee hoiab põhiliselt last. lapsed on üsna vabal kasvatusel. ja neil pole minegid probleeme suhtlemisega. kas taide või välismaalastega. pidevalt saab näha pilti, kus keegi, näiteks üks habetunud ameeriklane hoiab väikest tai plikat ja ema tegeleb samal ajal millegi muuga.

HARIDUS

Tai koolisüsteem on nagu meilgi. pidevate reformide ikke all ägav ja üha linnastuv instants. maakoole pannakse kinni, et vähendada kulutusi. kuid sarnaselt eestile on ka siin maalastel transport kooli tasuta. ja koolid on korralikud. selle koha läheduses asub kolm kooli. kõige väiksem kool, mida Jo on näinud, on 40 lapsega, seega meie arusaama kohta täitsa korralik maakool, keskmiselt on maakoolides 300-400 last. viimasel ajal on üha rohkem hakatud rajama ka lasteaedasid, sest see annab lapsevanematele võimaluse paremini tööl käia, et oma pangalaene maksta ja kergemini süsteemi kinnistuda. ja lasteaiad on üsna popid. Kusagil maikuus on lastel kuu aega puhkust. Mitte 3 kuud nagu meil. Jo on selle peale tige, sest tema arust peaksid lapsed puhkama vihamperioodil (juuni-august), mil vanematel on palju tööd teha ja lapsed saaksid aidata. sellega oleks tagatud ka tihedam side maaelu ja pärandiga. praegu on puhkus suvel, mil pole eriti mingit tööd. ja lapsed lihtsalt logelevad. (ma räägin seda Jo, mitte enda mõtetena)

Uus suund haridusreformis on Child Centerite rajamine. see peaks ametlikult tähendama õppeasutust, aga Jo jutu järgi kujutab endast ühte suurt palagani. Idee on laste vabas kasvatamises, nende õppima mittesundimises. Võibolla on see midagi meie Waldorf kooli sarnast? igatahes ütles Jo, et õpetajatel pole neis keskustes enam midagi teha ja nad on segaduses, sest kui lapsel lasta vabalt olla, siis ta vabatahtlikult õppima ei hakka. enamasti.

Jo plaanib enda poega kooli mitte panna, vaid ise õpetada. ta räägib, et meie koolid ei õpeta lastele haridust, vaid voolib neid selle rumala tarbimisühiskonna mutrikesteks. Jo räägib, et selleks, et olla mingil alal HEA, ei ole vaja käia ülikoolis või muudes sarnastes instantsides. tuletan meelde, et tema maailma ei ole vaja suuri pankasid ja meeletuid finantsanalüütikuid, kes ei tegele muuga kui arvutavad välja skp tõusu ja muud sellist möga. inimesed ei vaja seda kõike. inimesed ei taha olla mingil alal mitte HEAD, vaid nad tahavad oma hariduse ja tunnistuste läbi saavutada mingit POSITSIOONI. seega plaanib Jo oma lapsele anda põhihariduse ise ja motiveerida teda võimalust mööda tegelema sellega, mis teda huvitab, ja mida ta tahab tegema hakata. mitte motiveerida teda selleks, et tõusta hierarhias mingile kõrgele kohale. ise õpetamine ei tähenda mitteõpetamist, see tähendab vajalike baasteadmiste andmist ja hilisemat igakülgset toetamist lapse valitud teemaga tegelemisel. ma saan väga hästi aru, millest ta räägib. olen temaga nõus, kuid ei ole veel valmis enda last niimoodi kasvatama. võibolla olen ma selleks ka liiga laisk. aga ma arvan, et kui mul tekivad järglased, panen nad ikkagi kooli. üskkõik, kas maa- või linnakooli. kasvõi selleks, et neist puhata.

Teema muutus.
Tänase päeva teema oli SEEMNETE SÄILITAMINE

me kõik teame, et maailma põllumajandust ruulivad suurfirmad, kelle ainus eesmärk on meile oma seemet pähe määrida, soovitavalt koos kemikaalidega. ja kuna nende lubadused põllumehele on nii ahvatlevad, enamasti räägitakse suurtest saakidest (mainimata keemiale tehtud kulutusi) ja palju paremast maitsest (mainimata toiteväärtuse vähenemist), astuvad paljud talumehed “lihtsamat” teed. monokultuure on ka lihtsam maha müüa, sest enamasti näevad need paremad välja. seega kaovad traditsioonilised ja antud koha tingimustega kohastunud sordid ja nende seemned tihtipeale jäädavalt. selle ärahoidmiseks on teadlikumad farmerid ja organisatsioonid moodustanud võrgustiku, kus tegeletakse süstemaatiliselt (ja natuke vähem süstemaatiliselt) seemnete uurimise ja säilitamisega. kohati tegeletakse ka suurfirmade seemnete geneetilise koodi lammutamisega, s.t. kasvatatakse omavoliliselt mitu põlvkonda ühte kultuuri ja üritatakse leida tekkinud mutatsioonidest paremaid isendeid. võrgustiku sees käib üsna tihe informatsiooni ja seemnepärandi vahetamine. ja see on sõltumatu kõikidest riiklikest institutsioonidest. sest riiklikud organisatsioonid sõltuvad rahastusest. kui tekib mingil hetkel liiga suur hulk seemneid, aga uusi külmikuid ei jõuta hankida, tuleb teha valik ja osada seemned ära visata või ära jagada. seda kasutavad mingil määral ära ka sellised siinsed aktivistid.

Seega on seemnete pärandi säilitamine väga oluline osa ka Pun Puni tegevusest. Siin käib aktiivne tomatite uurimine ja säilitamine. ka palju muid taimi on pideva uurimise all, kuid mina ei oska nende nimesid välja mõelda. niivõrd teistmoodi on siinsed aiakultuurid. Michel Spaan Hollandist on siinse seemnepanga projektijuht. Ta alustas 3 a tagasi tomatitega ja melonitega. kohati olid seemned 12 a vanad ja ta ei lootnud eriti heale tulemusele. praeguseks on 120 sordist säilinud u 80 sorti tomateid. näiteks täna eemaldasime seemend ühe tomati sordi ainsalt esindajalt. s.t. selle sordi tomatitest oli vilja kandnud üks taim ühe viljaga. napikas…

seemned eemaldatakse tomatist, lastakse paar päeva seista omas mahlas. see tekitab pungumise jaoks vajaliku seente ja mikroobide kihi. saab ka ilma, aga nii olla parem. siis seemned pestakse, kuivatatakse riidekotis ja hiljem pannakse külmikusse. kus neid võib hoida aastakümneid. külmik on täis seemneid, kõik muu lendab ametlikult välja. peale lastetoidu. (minu toodud odra- ja herneseemned on ka külmikus, need plaanib Michel külvata pärast vihmaperioodi).

loomulikult peetakse kõikide sortide üle arvet, selleks on raamat infoga iga sordi kohta. mina ei saanud nendest kirtseldustest loomulikult midagi aru. aga huvitav oli küll hoida käes tomatit, mis võib olla viimane sellest sordist maailmas ja ettevaatlikult seda seemnetest puhastada, üritades mitte ühelgi kaduma minna. ma maitsesin ka tomatite viljaliha ja nad olid erineva maitsega. mõnikord satuvad seemned Micheli valdusesse täiesti juhuslikult. Näiteks ühe peldiku tagant leidsime täiesti uhked ja tublid tomatid. süüa neid ei julge, aga seemneid saab. meie läheme mingi aeg külla kuulsale Asoki kommuunile, mis tegeleb samuti aktiivselt seemnetega. peale selle, et nad käivad peaminister Thaksini vastu protestimas.