Asko Tai reisi blogi

mõne sõnaga ka Pun Puni köögipoolelt. ja tekkimisest.

Jo, selle komuuni üks asutajatest, on elanud üsna mitmekülgset elu. olnud farmer, siis kolinud linna, niimoodi mitu korda, käinud Bangkoki ülikoolis, selle pooleli jätnud, sest ta sai aru, et see ei ole eluks vajalik. (siin on kummalise kokkusattumusena enamik lääne rahvast käinud ülikoolis ja selle pooleli jätnud) Mingi hetk oli ta ka munk. aga siis leidis enda jaoks huvitava teema – ökoehitus ja mahepõllumajandus. ja nüüd on ta sellele pidama jäänud. Ta on 42 a vana, 15 a vanem kui Peggy. aga ta ütleb, et vanus ei tähenda midagi, seda enam, et ta kavatseb elada 120 aastaseks. ahjaa, suremisest. praegune aastaaeg on suremiseks popp. kui käisime sellel IWP organisatsioonil külas, oli kõrvalmajas matus. seal oli nii, et vana mees, muidu täiesti kõbus, ütles ükspäev, et kutsuge suguvõsa kokku, on aeg. suguvõsa kutsuti kokku, vanamees jättis kõigiga hüvasti ja suri. kõik. tundis, et on aeg ja läks. Jo rääkis, et see on üsna levinud siinkandis. seega tema peab veel kaua ootama. siin kestavad matused 3-7 päeva, sõltub rahakotist. selles väikekülas toimis lahe süsteem. igal kuul maksab külaelanik väikese summa raha matusefondi. ja kui ta sureb, võetakse sealt raha matuse jaoks. matus tähendab kõva möllu ja terve külarahva toitmist. ning loomulikult kutsutakse kohale mungad, kes surnukeha ära pühitsevad. uuem komme on ka kõva ilutulestiku kasutamine, et juhtida hingele teed taevasse. ilus.

Pun Puni põhiliseks sissetulekuallikaks on workshopid ja praktikandid. nendelt saadud rahade eest ostetakse peamiselt ehitusmaterjale. üks kuu siin paradiisis maksab umbes 200 eeku. selle eest saab süüa ja tööd teha. kui siin on ainult kommuunirahvas, ei kulu söögi peale peaaegu üldse raha. aastane sissetulek on umbes 20 000 eeku. terve kommuuni peale. küsisin selle meelega, et anda aimu, kui sõltumatuks rahast on võimalik muutuda kui osata enda ümbrust mõtestatult ära kasutada. loomulikult pole siin telekat filmide vaatamiseks, kuid on arvuti ja makid filmide ja muusika nautimiseks. pole jooksvat vett kraanist, kuid on oma tiik, kus saab ujuda ja on veega täidetavad tünnid, kust vett võtta pesemiseks. mäe otsas on suured betoontünnid, kuhu lastakse tiigist vesi ja see on voolikutega ühendatud umbes kümne väiksema mahutiga terve ala peal. ja ka korralik dushiruum on lähituleviku plaanis, seda hakkame me siin järgmine nädal vist ehitama. 20 tuhat krooni aastas umbes 10 inimese peale! tulevikus on plaanis keskenduda rohkem praktikantide kasutamise peale, sest neid on parem rakendada igapäevastesse toimingutesse ja see on stabiilsem. Põhieesmärk on maksimaalselt kasutada ära maad ja selle saaduseid. ja teha seda säästlikult. see on a&o. ise tehakse seepi, väetiseid, EM – efficient microorganisme (neist räägin hiljem), sütt, pigi putukatõrjeks, äädikat, loomulikult komposteeritakse kõik jäätmed ja väljaheited, tegeletakse sordiaretusega, plaanitakse kalakasvatust ja samas kanalis partide kasvatust ja ehitatakse kõik majad ise käsitsi. tundub meeletu töö? reaalselt kulub sellele keskmiselt 2-4 tundi päevas. jah. sa teed päevas paar tundi asjalikku tööd ja sellega varustad end piisavalt kõige eluks vajalikuga. kui ma sellest kirjutan, tundub mulle, et kas maailm on lolliks läinud või olen mina (ja siin elavad inimesed imelikud) ma tean väga hästi, et ma ise ei suuda võibolla kunagi muutuda nii lihtsaks, ja hoiduda kaasaegse elu mugavustest, aga ma annan ka endale aru, et see tarbimine, mida ma teen, on arulage. ja ma tean, et see ei tee mind sisimas õnnelikuks. kurat võtaks.

ELATUSTASE

sujuvalt jõudsin teemani, kus peaks rääkima ka Tai palkadest. Tuli välja, et siin on keskmine palk u 5000 eeku, vist üsna sarnane Eestile. Miinimumpalk on 1500 eeku, jälle vist sarnane Eestile. aga ma juba rääkisin odavatest hindadest. ja kütuseliiter maksab pisut alla 9 krooni. seega, saades sarnast palka, on kulutused väiksemad. muidugi, keskmine palk ei tähenda suurt midagi, sest ma ei saa võrrelda eesti tänavapilti tai omaga. siin tundub vaesus siiski laialadasem olema. ju siis saavad rikkad nii palju rohkem raha. aga ma pean neid suhteliselt rikkamateks. sest siin ei ole vaja niipalju rabeleda et endale peavari leida. kui sa just ei ela suurlinnas. kui vaadata neid maju ja võrrelda eesti elamutega, siis eestis elavad sellistes kanad. eile rääkisin pikalt Pooga, pisikese ja väga armsa Tai naisega. ta rääkis, et kui ta läheb mõne valge sõbraga kohvikusse või poodi, võetakse teda automaatselt kui selle mehe naist või kui prostituuti. Valged on popid, aga eelarvamused on sama popid. ja mulle tundub, et see koht lagastatakse ära nagu tasuta metsamajakesed Eestis.

EM – kasulikud mikroorganismid.

Me teame, et hea muld, mitte kemikaalide poolt ärapõletatud tumehall pulber, sisaldab u 5 miljonit mikroorganismi (MO) teelusika kohta. see sisaldab nii kahjulikke kui ka kasulikke organisme. siin tegeletakse aktiivselt kasulike mikroorganismide kasvatamise ja tarbimisega. me tegeleme sellega ka komposteerimisel. neid mo saab kasutada taimede kasvutingimuste parandmiseks, putukatõrjeks kui ka inimese seedekeskkonna ja tervise parandamiseks.

Kasulike mikroorganismid
- tekitavad huumust orgaanika komposteerimisel
- parandavad mulla kvaliteeti, sest seovad erinevaid osakesi omavahel toimivateks keskusteks (microagregate)
- kaitsevad juuri haiguste ja parasiitide eest
- säilitavad lämmastikku ja teisi taimede toitaineid
- vabastavad toitaineid aeglaselt taimele omastamiseks
- toodavad ensüüme ja hormoone, mis toetavad taime stressitaluvust ja kasvu
- lagundavad mulda sattuda võivat reostust (õli)
- parandavad vee imendumist ja hapnikuga varustamist
- aitavad tõrjuda kahjurputukaid
- piserdamisel suurendavad toitainete hulka lehtedes.

Siin valmistatakse MO kontsentraate enamasti köögijääkidest, seda võib teha mistahes orgaanikast. üks levinud MO lahus on Banaani MO. Retsept lihtsa MO valmistamiseks on enamasti sama.

Võetakse 3 osa orgaanilisi jäätmeid vm toorainet. (köögijääke, banaani, apeslinide jääke vms.)
lisatakse 1 osa magusainet. melassi või pruuni suhkrut (valget suhkrut ei tohi kasutada pleegiti tõttu)
segatakse see panges segi, lisatakse vett, u 7 osa. ja lastakse seista suletud nõus, et putukad ligi ei pääseks, kuid mitte umbselt.
lastakse seista paar nädalat. selleks ajaks peaks pinnale olema tekkinud hele kiht, mis on bakterid ja seened. meile näidati ka kuu ja aasta aega vanu segusid. ja uskuge või mitte, aga me jõime neid. aasta aega käärinud köögijääkidega täidetud nõust hägust vedelikku, mis ajaks tänapäeva steriilsusega harjunud inimesed öökima. ahjaa, nood ei sidaldanud suhkrut. michel kasutab neid ilma suhkruta. maitses nagu kange hapu vein või äädikas. tegin ka pilti. see ei ole isuäratav aga osad siin ise tarbivad neid segusid pidevalt, veega lahjendatult. ja vähemalt tänaseks pole ma oma sisikonda tagurpidi oksendanud…

kui teha MO segusid taimedele, on lihtsam kasutada magusainet, sest see kiirendab protsessi.

MO võib importida ka metsast. üks moodus on viia mingi toiduga nõu metsa ja lasta sellel seal seista kuni MO hakkab toitu sööma, siin kasutati keedetud riisi. teine ja lihtam meetod on kraapida kusagilt huumusrikkast kohast pinnast ja segada seda toitainetega, süsivesikutega. Mul on nüüd retsepte nii putukatõrje vahendite kui ka seedimist soodustavate MO segude jaoks, aga ei hakka teid kõigi nendega piinama.

Puiduäädikas (alustasime selle tegemist, õhtuks oli paarsada milliliitrit valmis)
Lihtsate vahenditega saab valmistada sütt ja puiduäädikat. sütt kasutatakse köögis söögitegemisel, see eraldab vähem suitsu ja annab head kuumust.
puiduäädikat kasutatakse kahjuritõrjeks ja haavade puhastamisel. süsi ja puiduäädikas tekib puidu põlemisel ilma hapniku juurdepääsuta.

puud pannakse põlema maa sisse kaevatud augus ja mingil hetkel see kaetakse õhukindlalt pinnasega, jättes ainult ühe ava suitsu ja puiduäädika eraldumiseks. võib ehitada ka kolde korstna, toru ja äädikakogumiskanaliga. enamasti kasutatakse toorest puitu, see pannakse ahju, lisatakse kuivi puid, nenega tõstetakse temperatuur üles ja siis suletakse õhukindlalt. suitsuava kaudu eraldub aur, suits ja äädikas. see kondenseerub korstnatorule. ja sealt saab seda koguda. puiduäädikas sisaldab ka tõrva, see tuleb välja setitada lastes vedelikul seista.

aku cinta kamu tähendab indoneesia keeles: ma armastan sind. seega kui satute indoneesiasse, siis oskate vähemalt natukenegi seda keelt. aga vaadake, et te seda tänaval esimesele ettejuhtuvaöe neiule ütlema ei hakka. nad on ju ikkagi moslemid.