Asko Tai reisi blogi

Tai korgeim mäetipp, umbes 1700 m merepinnast, meist u 30 km kaugusel. Umbes 600 aastat tagasi. Toimus siin suur maavärin, mille tagajärjel praeguse küla kohal elanud rahvas hävis peaaegu täielikult. Ja alatiseks murdus mäe küljest lahti kalju, mis nüüd tekitab mäest mulje kui magavast mehest. Eestis tembeldataks see koheselt mõneks jaerjekordseks Kalevipoja sängiks. Pole raske arvata, keda see kuju tai rahvale meenutab.

Joni oma põllulapi värava ees. Kui ta selle maalapi endale omasel viisil rajas, oli naine alguses väga mures, sest nende põllulapp ei näinud üldse nii ilus välja kui naabritel. Aga Joni jäi endale kindlaks. 15 aastat tagasi oli selles külas suur ikaldus, sest vihma eriti ei sadanud. Külarahvas pidi minema linna riisi jaoks raha laenama. Joni läks oma metstukka ja korjas pähkleid. Pärast seda vaadatakse tema maalappi pisut teise pilguga.

Millega tegu? Ei ole hõre mets. Ei ole puisniit. Hoopis põld on. Siin kasvatatakse vihmaperioodil köögivilju, tsillit ja ürte. Joni süsteemi järgi on maa jagatud kolmeks. Esimene tsoon on pold, kus kasvatad oma köögivilju, teine tsoon on viljapuude jaoks ja kolmas, kõige suurem, on mets. Põllu- ja puude tsoonis karjatatakse ka loomi, kes hoolitsevad võsastumisest hoidumise eest ning väetavad põldu. "Lazy farming," ütleb Joni ise enda põllumajandamise kohta.

Üks puu, mida Joni kasvatab põllu- ja viljapuude tsoonis. See on väga vastikute okkaliste võsudega, puu võib koos kõigi võsudega ja tütarpuudega olla 300 m pikkune. Või laiune, kuidas asjale läheneda. Siin kasvatatakse selle puu abil loomi – et neil ei tekiks halba harjumust end vastu puid nühkida. Jah, selle puu lähedale ei taha sattuda. Läheb tükk aega enne kui okaste kueljest vabaks saad. Puud kastetakse esimesed 2 aastat. Selle jaoks kasutab Joni, laisk mees, bambusetoru, mille all otsas on auk. Kallab toru vett täis ja see vaikselt tilgub puu juurtele. Kuigi see puu tundub enamikele võõras, pole see ka meile päris tundmatu. Vähemalt selle nime poolest. Sellest puust tehakse palju mööblit. Hakkab koitma? Jah, rotang mööblit…

Joni oma metsas. Viimasel ajal on see üha populaarsemaks saanud ka külaelanike seas, sest kohe küla külje all on metsatukake, kus on hea olla. Ja puid on siin väga mitmekülgseid. Meile näidati vähemalt 4 erinevat puud, mille koort kasutatakse riiete värvimiseks. Rääkimata erinevatest puudest, mille koor on energiarikas või mille pähklid on söödavad. (Puu istutamine – kaevad augu ja jätad selle kaheks aastaks seisma. Sinna kuhjuvad lehed, mis tekitavad huumust. Siis viskad natuke sõnnikut peale ja saadki puu jaoks hea aseme) Huvitav, kas ka eesti metsast võib saada praktiliselt kõike eluks vajalikku? Aga see mets oli u 100×100 m suur…

Naaberpõld ehk siis tavaline ilus tai põld. Enamasti riisi kasvatamiseks. Riisi kasvatatakse kahel viisil. Üks on see tuntud trepiastmeline põlluviis, kus riis on vee sees. Teist meetodit kasutatakse kurikuulsal rotational põllumajandamise viisil. Ehk siis midagi meie alepõllumajanduse  moodi. Sellest hiljem.

nn perenaise puu. Puu alaosa tüvi on okkaline. Ülaosa on siledam. Seda nimetatakse pernaise puuks, sest seda saavad naised kasutada oma emotsioonide väljendamisel kui mees peaks purjus peaga koju tulema. Küsimuse peale, mida teevad mehed kui naine shvipsis peaga koju tuleb, vastas Joni, et selleks saavad mehed kasutada pühvlisarvest pasunat.

Traditsiooniline köök. Seinad on tehtud bambusest ja selles pole aknaid. Tulease on põrandasse tehtud augus ja tõstetud maapinnast pisut kõrgemale. Suits tõuseb vabalt üles ja kuna seinad on hõredad, siis valgub lõpuks välja. Seista selles köögis siiski ei taha. Aga suitsu abil hoitakse eemal kahjurputukaid. Neid termiite on siin muidu kõik kohad täis. Pilte ei ole sellises köögis ilma statiivita sugugi lihtne teha.

Joni maja. See ei ole eriti tüüpiline mägi hõimude maja, traditsiooniliselt ehitati majad bambusest, kerged ja väikesed. Sest hõimud olid väga liikuvad ja seetõttu ei omatud midagi, mida on raske kaasa võtta. Kuna mägedes rändamine on üha raskem, osalt metsade puudumise, osalt poliitika tottu, muutvad hõimud üha paiksemaks ja seega nende kodud üha kapitaalsemaks. See küla oli tavaliste mägirahvaste külaga võrreldes liiga "arenenenud".

külaneiu kangast kudumas. Selle hõimu traditsiooniline riideese on kandiline hame, milles on kolmnurkne kaela auk. Praegu on moes väga erksate ja ebalooduslike värvidega kangad. Minu kahjuks. Muidu oleks endale mingi hõlsti ostnud. Aga neile need meeldivad. See neiu kannab valget kleiti, mis tähendab, et neiu pole veel abielus…